Selleks et anda tarbijatele kasulikku teavet, mis võimaldab neil teha teadlikke valikuid eri kütuste suhtelise mugavuse kohta ja eelkõige võrrelda traditsioonilisi kütuseid niinimetatud alternatiiv- või säästvate kütustega, nõuab Euroopa õigusakt teavitamise eesmärgil kütuste võrreldavate keskmiste ühikuhindade võrdluste ning kütuste energiaekvivalentsuse tegurite kohta käiva teabe avaldamist ja levitamist.
Energiaekvivalentsuse põhimõte
Energiaekvivalent põhineb füüsikalis-keemilisel väärtusel, mida nimetatakse alumiseks kütteväärtuseks ja mis on vajalik traditsiooniliste vedelkütuste (bensiin ja diislikütus) võrdlemiseks atmosfäärirõhul gaasiliste kütustega (autogaas ja metaan) ning elektri- ja vesinikmootorites kasutatavate energiaallikatega.
Alumine kütteväärtus mõõdab kütuse põletamisel vabanevat energiahulka ja võimaldab seega võrrelda väga erinevaid energiaallikaid.
Sel juhul ei võeta hinnavõrdluses arvesse sõidukite kasutegurit, vaid ainult kütuste endi omadusi.
Kuidas võrrelda eri kütuste hindu?
Tarbijad saavad eri kütuseid võrrelda, jagades kütuse hinna, mis on väljendatud €/liitri kohta (metaani puhul €/kg), vastavat energiasisaldust väljendava teguriga, saades hinna megadžauli kohta (€/MJ) või hinna eurodes kilovatt-tunni kohta (€/kWh).
See võimaldab võrrelda ühikuhindu sõltumata kütuse mõõtühikust või kütteväärtuste erinevustest.
Allolevas tabelis on esitatud peamiste kütuste ekvivalentsustegurid.
Kütuste energiasisaldus
| Kütus | Energiasisaldus (MJ) – alumine kütteväärtus | Energiasisaldus (kWh) – alumine kütteväärtus |
| Pliivaba bensiin (SP95 / SP98) | 32 MJ/L | 8,89 kWh/L |
| Fossiilne diislikütus (B7) | 36 MJ/L | 10,00 kWh/L |
| E85 (keskmine) | 25 MJ/L | 6,94 kWh/L |
| Biodiisel (metüülester) | 33 MJ/L | 9,17 kWh/L |
| Biodiisel (etüülester) | 34 MJ/L | 9,44 kWh/L |
| Bioetanool (biomassist) | 21 MJ/L | 5,83 kWh/L |
| Veeldatud naftagaas (LPG) | 24 MJ/L | 6,67 kWh/L |
| Surugaas (CNG) | 48 MJ/kg | 13,33 kWh/kg |
| Veeldatud maagaas (LNG) | 49 MJ/kg | 13,61 kWh/kg |
| Biogaas | 50 MJ/kg | 13,89 kWh/kg |
| Gaasiline vesinik (H₂) | 120 MJ/kg | 33,33 kWh/kg |
| NGV (sõidukite maagaas) | — | ≈ 9,97 kWh/Nm³ |
| Kütus ED95 | 21 MJ/L | 5,83 kWh/L |
| Elekter | 3,559 MJ/kWh | 1,00 kWh |
Teisendus: 1 MJ = 0,2778 kWh (alumine kütteväärtus). Väärtused võivad temperatuuri, rõhu ja toote koostise mõjul veidi erineda.
Miks on kütuste energiaekvivalent oluline
Kütuste energiaekvivalendi tundmine on kasulik mitte ainult tankla hindade võrdlemiseks, vaid ka olemasolevate energiaallikate keskkonna- ja majandusliku tulemuslikkuse hindamiseks.
Näiteks:
- üks liiter diislikütust sisaldab ligikaudu 10 kWh energiat, mis on peaaegu kaks korda rohkem kui E85;
- üks kilogramm vesinikku annab peaaegu 33 kWh, kuid nõuab spetsiaalset ladustamist ja muundamist;
- elekter seevastu paistab silma oluliselt kõrgema kasuteguriga elektrimootorites.
Need erinevused selgitavad energiatarbimise lahknevusi eri jõuallikate vahel ja põhjendavad vajadust standardiseeritud näitaja, näiteks kütuste energiaekvivalendi, järele.
Ametlikud allikad ja õiguslikud viited:
Esitatud ekvivalentsustegurid pärinevad järgmistest ametlikest allikatest:
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001, 11. detsember 2018, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta,
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/2413, 18. oktoober 2023, millega muudetakse direktiivi (EL) 2018/2001
- Prantsuse määrus nr 2011-1105, 14. september 2011, millega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivid 2009/28/EÜ ja 2009/30/EÜ taastuvenergia ja biokütuste valdkonnas
- Prantsuse korraldus, 2. mai 2012, muudetud kujul, biokütuste ja kütuste energiasisalduse kohta.